Swed: odava nafta mõju Eestile väike

Nafta hind kaotas maailmaturul seitsme kuuga üle poole oma väärtusest. Eriti järsk nafta hinna kukkumine toimus eelmise aasta lõpus ja selle aasta algul. Mida selline dramaatiline muutus Eesti majanduse jaoks tähendab?

Järgneb Liis Elmiku kommentaar:

Nafta hinna langusest võidavad kõige rohkem kindlasti Eesti tarbijad, kelle reaalne ostujõud suureneb odavama kütuse ja kütte mõjul. Jaanuaris oli mootorikütuste hind tervelt viiendiku võrra väiksem kui aasta tagasi. Kulutused mootorikütusele moodustavad umbes 6% majapidamiste tarbimiskulutustest, see on keskmiselt tuhat eurot ühe majapidamise kohta aastas.  Senised jaemüügi numbrid näitavad, et odavam kütus paneb tarbijaid ostma küll rohkem kütust, samas ülejäänud kaupade ja teenuste müük nafta hinna jõulise languse mõjul eriti suurenenud ei ole – jaemüügi kasv püsis terve eelmise aasta jooksul võrdlemisi ühtlane.

Nafta ja euro/dollari vahetuskursi ennustamine on praegusel ajal võrdlemisi keeruline. Kui eeldada, et nafta hind langeb sellel aastal eurodes arvestatuna keskmiselt 30%, siis peaksid Eesti tarbijahinnad selle tagajärjel alanema umbes ühe protsendipunkti võrra. Kuna osa hindade languse järel tekkivast raha ülejäägist kulutatakse säästmiseks, tõuseb tarbimine seetõttu mõnevõrra  vähem. Kütuste  hinnalangusest võidavad enam keskmisest jõukamad majapidamised, kes omavad (suuremat) autot või autosid ja kus seetõttu kulutused mootorikütusele on kõrgemad. 

Odavam nafta rõõmustab kindlasti ka paljusid Eesti ettevõtteid, kelle tootmiskulud seetõttu alanevad. Kuna Eesti majandus on võrdlemisi energiamahukas, võidavad siinsed ettevõtted energia hinnalangusest keskmisest rohkem. Nafta hinna langus mõjutab lisaks tootmiskuludele aga ka teatud majandussektorite tulusid. Põlevkiviõlitööstus ja sellega tihedamalt seotud tegevusalad tunnetavad selgelt oma tulude langust. 3500 töötajast on selles valdkonnas esialgu plaanis koondada paarsada.

Ettevõtteid mõjutab aga ka nõudluse vähenemine meie eksporditurgudel. Kuigi maailmamajandus ja Euroopa Liit peaksid nafta hinna langusest kokkuvõttes võitma, mõjutab meie regiooni kahe nafta eksportööri, Venemaa ja Norra, majanduse väljavaadete halvenemine. Nafta hinna järsk odavnemine tõi Eesti idanaabri struktuursed probleemid teravalt esile ja võimendas geopoliitiliste pingete ning majandussuhete jahenemise mõju Lääne suunal. Seetõttu peaks Venemaa majandus meie hinnangul selle ja järgmise aasta jooksul kaotama oma SKPst ligi 10%, see on sama palju kui 2008-2009. aastate kriisi ajal. 

Venemaa majanduskriis alandab ka Baltikumi ja Soome majanduste kasvu väljavaateid. See omakorda vähendab ekspordi ja investeeringute mahte Eestis. Tänu Venemaa kriisile peaks nafta hinna languse positiivne mõju jääma Eestis seetõttu võrdlemisi tagasihoidlikuks.